Soovitused lasteaiaga kohanemiseks


Kuidas valmistuda lasteaeda minekuks?


Lasteaeda minek on uudne olukord nii vanematele kui ka lapsele. Enne lapse harjutamist lasteaiaga võiks kodus teha eeltööd ning rääkida lapsele, mis on lasteaed, mida seal tehakse  — luua positiivne pilt lasteasutusest. Kindlasti ei tohi last lasteaiaga hirmutada või ähvardada, see mõjutab lapse suhtumist lasteaeda ning raskendab kohanemist. Miks mitte ka käia lasteaiahoonest mööda ning tutvustada seda lapsele.


Tähtis on, et lapsevanem ise teeb enda jaoks selgeks, mis põhjusel laps lasteaeda läheb ning et lasteaia valikuga ollakse rahul. Mida vähem on ärevust vanemal, seda vähem on seda ka lapsel. Lapsevanema liigne muretsemine võib kujuneda probleemiks hoolimata sellest, et lapsel endal on lasteaias enamasti lõbus ja põnev. Lapsed tunnetavad ja tajuvad väga hästi vanemate hoiakuid ning emotsioone.

 

Kohandage lapse kodune päevakava lasteaiaga sarnaseks – näiteks varem ärkamine, kindlatel aegadel söömine, lõunauinak. Lasteaias on kindlad rutiinid, mistõttu on hea last varem juba harjutama hakata - näiteks kätepesu enne söömist ja õuest tuppa tulekul. Olenevalt lapse vanusest tuleks harjutada iseseisvalt tualetis käimist, toidu tõstmist, enda järelt koristamist ja ka üksi voodis uinumist. Mida rohkem on laps harjunud selliste tegevustega kodus, seda lihtsam on kohanemine ka lasteaias. Samuti selgitage ning õpetage lapsele, kuidas ta saab vajadusel ise abi küsida. Kuna lasteaias kehtib kodukord ja päevakava, on seal kindlad kokkulepped, mida lapsed peavad järgima. Rääkige lastele neist, et laps õpiks kaaslastega arvestama.


Lasteaed on toeks nii lapsele kui ka vanemale - mida koostööaltim on vanem, seda paremini oskab tuge pakkuda ka õpetaja. Samuti tuleks lasteaeda teavitada võimalikest erisustest ja individuaalsetest vajadustest, et aidata lapsel paremini kohaneda.



Kuidas kohaneda lasteaiaga?

Iga laps kohaneb lasteaiaga erinevalt. See sõltub lapse vanusest, varasemast lasteaiakogemusest ja pere elukorraldusest. Kohanemisperioodil tuleb kindlasti aega varuda, et lapsel oleks võimalus uue keskkonna, kaaslaste ning õpetajatega harjuda.


Kohanemise ajal ei tohiks lapse päevad lasteaias olla liiga pikad. Esimesed päevad võiksid olla lühemad — hommikusöögist lõunasöögini või paar tundi mängimist. Samuti on hea, kui lapsele saab anda vabu päevi, et laps ei peaks hakkama kohe käima 5 päeva nädalas lasteaias.

Et laps tunneks end turvaliselt, andke lapsele teada, millal talle järgi tulete (peale lõunasööki, peale lõunaund vms) ja pidage sellest kinni.

Lapsega tuleb kokku leppida kindel viis, kuidas hommikul ’’head aega’’ öeldakse (näiteks kallistamine, lehvitamine, high five, ’’nukid’’) ja vanem peab sealjuures endale kindlaks jääma ning lahkuma peale hüvastijättu. Ka nutu pärast ei tohiks karta, see on samamoodi enda tunnete väljendamine nagu naergi - seda oleme me kõik ju kogenud. Säilitage ise seejuures positiivne ja rahulik meeleolu.


Kui laps jääb lasteaeda kauemaks või tuleb keegi teine lapsele järgi, tuleb lisaks õpetajale ka last sellest teavitada.

Lapsele võiks kodust kaasa anda mõne turvalise kaaslase. Selleks võib olla mõni pehme loom, tekike või muu ese, mis pakub turvatunnet ning on lohutuseks koduigatsuse korral. Lasteaiapäeva lõpus uurige lapselt, kuidas tal läks, milliseid mänge mängis jne.

 

Laps pärast lasteaiapäeva

Arvestada tuleks sellega, et lasteaiaga harjutamise perioodil võib laps pärast lasteaiapäeva olla jonnakas, tujukas või väsinud.

Kindlasti tuleks lasteaiast koju jõudes varuda aega, mis kuulub vaid lapsele. Mida väiksem laps, seda enam vajab ta füüsilist lähedust - võibolla ta soovib istuda vaid mõnda aega vanema süles. Ta on olnud terve pika päeva perest eemal ning nüüd on tal vaja lähedus taastada.

Lasteaiast rääkides tuleks kasutada alati positiivset sõnastust, vältida negatiivses stiilis lauseid: „Polnudki ju hirmus”, „Sa ei pea üldse kartma”. Nende asemel öelge pigem: „Oli ju tore!”, „Nii põnevat mängu said täna mängida!”, „Sulle ju meeldis, eks!?“ Selline suhtumine kandub lapsele ning ka tema leiab, et lasteaed on üks vahva koht, kus on mõnus käia.

Lasteaeda minek on inimese elus suur etapp ning toob kaasa muutusi, mis on igati normaalne. Lasteaed ning kodu on lapse jaoks täiesti erinevad kohad. See tähendab, et ette võib tulla ka probleeme, mida kodus pole esinenud, kuna laps on täiesti uues situatsioonis ja keskkonnas. Lasteaias tulevad mängu eakaaslased, kellega suheldes tuleb ennast kehtestada, sõlmida kokkuleppeid ja neist kinni pidada. Suurt rolli hakkavad mängima teistega arvestamine, mänguasjade jagamine, empaatia õppimine, uute reeglite järgimine.

Võib juhtuda, et laps hakkab vanemaga manipuleerima leidmaks võimalust emme või issiga koju jääda. Sellises olukorras tuleb samuti olla enesekindel ning rõhuda sellele, et lasteaed on tore koht ja seal saab mängida sõpradega. Tavaliselt lõpeb lapse nutt kiiresti, kui vanem on silmapiirilt lahkunud.


Tuleb ette olukordi, kus lapsel on tõesti keeruline kohaneda (laps nutab igapäevaselt, tema meeleolu kõigub vms). Siis tuleks sellest rääkida rühmapersonaliga ning vajadusel pöörduda lasteaia tugimeeskonna poole.

 

Toredaid ja mängulisi lasteaia-aastaid!