Lapse registreerimine lasteaeda
Esita kohataotlus läbi ARNO infosüsteemi siit
Lisainfo: Viimsi Lasteaiad sekretär Mare Mardim: mare@viimsilasteaiad.ee
Telefon: 56220136
Meelespea iseendale!
- Märka positiivset! Oleme hetkelises olukorras harjunud palju muretsema ning märkama pigem negatiivset. Proovi leida igas päevas midagi positiivset. Muutes viisi, kuidas maailma vaadata, märkad ka aina enam rõõmu pakkuvaid tegureid.
- Ära unusta juua vett! Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Mõõdukas dehüdratatsioon, mida määratakse 1–2% kehakaalu langusega vedelike kao tõttu – toob kaasa peavalu, nõrkustunde, isu kao ja pearingluse. Dehüdratatsioon 3–5 % kehakaalust langetab vastupidavust ja jõudu ning toob kaasa tugeva kurnatuse. Dehüdratatsioon 15–25% kehakaalust on fataalne (toitumine.ee).
- Suhtle! Kuigi käesolev olukord on meie igapäevast elu muutnud, saame me siiski leida viise, et üksteisega edasi suhelda. Korraldage sõpradega videokõne vahendusel mänguõhtuid, vestlusringe või vestelge kasvõi niisama. Olgem üksteise jaoks olemas!
- Naerata! Naerata endale ja naerata teistele ning juba sa märkad, et päev on hulga parem.
- Planeeri toidukordi ette! Kiirel ajal võib pidev toidukordade planeerimine ja kokkamine tekitada hoopiski frustratsiooni ja stressi. Mõtle läbi, kas oleks võimalik teha toitu ette või on võimalik teha vajalikud ettevalmistused ära juba eelneval päeval. Planeeri tööpäevadeks roogi, mille valmistamine on lihtsam, kuid jälgi, et tarbiksite vajalikke vitamiine ja toitaineid. Nii jääb aega rohkem muude tegevuste jaoks.
- Hinga! Ja sügavalt! Sageli kipume võtma hingamist elementaarsena. Kiires elutempos hakkame ühtlasi ka kiiremalt ning pinnapealsemalt hingama, mis aga ei varusta meie keha vajaliku hapnikuga. Teadlik hingamine aitab leevendada nii ärevust kui ka muudab ajutöö kiiremaks.
- Hetk endale! Oleme harjunud täitma erinevaid rolle – lapsevanem, töötaja, õde-vend, sõber jms. Täidame igapäevaselt neile rollidele omaseid kohustusi, erinevates keskkondades. Käesolevas olukorras võivad aga rollid omavahel segamini minna, kuna mitut rolli tuleb korraga täita. Proovi leida see aeg, kasvõi 15 minutit, kus saad korra olla sina ise. Loe raamatut, jaluta õues või tee mõnd muud hinge paitavat tegevust.
- Uni on oluline! Pidev kodus viibimine muudab meie ajataju – hommikust võib saada õhtu ja õhtust hommik. Proovi hoida tavapärast rutiini.
- Liigu! Proovi leida päeva jooksul aega teha midagi füüsiliselt aktiivset. Tehke väike jalutuskäik õues või proovige kodus teha joogat või mõnd muud huvipakkuvat trenni. Leidub palju võimalusi siduda neid tegevusi ka enda pere ja lastega (nt laste jooga).
- Ära ole enda murega üksi! Jagatud mure on pool mure. Otsi abi sõbralt, kolleegilt või spetsialistilt.
Õppemängude kogumik
Sotsiaal-emotsionaalset arengut toetavate mängude ja meelerahu harjutuste kogumik
Sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamisel on suur roll täiskasvanu toel. Sotsiaalsete oskuste õpetamine aitab kaasa hakkamasaamisele selliste eluks vajalike oskustega nagu õppimine, suhete loomine, efektiivne suhtlemine, teiste vajaduste märkamine ja hea läbisaamine kaaslastega. Sotsiaalsete oskustega on seotud ka emotsionaalne intelligentsus, mis kajastab inimese võimet enda ja teiste emotsioone märgata ja nendega toime tulla (Powell & Powell, 2016). Toetades last selles arenguvaldkonnas, aitab see kaasa lapse paremale toimetulekule tulevasel eluteel, aidates tal tunda ennast aktsepteerituna, enesekindlalt ning endaga kooskõlas.
