Situatsioonikaardid arendavad lapse arutlemisvõimet ning annab aluse paremateks sotsiaalsete ja probleemilahendusoskuste arenguks.
Situatsioonikaartide kasutamiseks ei ole ühtainsat õiget viisi, vaid saate neid kaarte kasutada täpselt vastavalt enda vajadustele. Panen kirja ka mõned mõtted.

Situatsiooni- ja emotsioonikaardid on saadaval suuremates raamatupoodides ning kodulehele on lisatud ka
Mängupesa poolt koostatud situatsiooni- ja emotsioonikaardid

  1. Situatsioonikaarte võib kasutada igapäevaselt. Näiteks võtate ühe kaardi ja arutlete ühiselt, mida sellistes situatsioonides saaks ja võiks teha. Pakkuge kindlasti lapsele tagasisidet. Lapsel võivad olla küll toredad ideed, kuid pakkuge välja ka võimalusi, mis päriselus toimiksid.
  2. Teine võimalus on situatsioonikaarte kasutada ka mänguna. Näiteks keeratakse situatsioonikaardid tagurpidi ja kaart võetakse loosiga. Loosiga kaardi tõmmanud isik pakub, mis sellises situatsioonis tegema peaks. Kui kaardile vastatakse lahenduskäiguga, saab kaardi enda kätte jätta punktina. Kui jäetakse vastamata, siis läheb kaart lauale teiste kaartide juurde tagasi.
  3. Situatsioonikaarte saate kasutada ka erinevate vaatepunktide läbi või läbi rollimängude. Näiteks „Mida sa soovitaksid enda sõbral/jänkul sellises olukorras teha?“, ei pea olema alati lapse enda vaatepunktist. Heaks vahendiks on ka mänguloomade/käpiknukkude kasutamine situatsioonide etendamisel (just väiksematele).
Emotsioonikaardid aitavad kaasa emotsioonide regulatsiooni arengule,
toetades sealjuures lapse empaatiavõime, probleemilahendusoskuste ja sobivate sotsiaalsete suhete arengut.


Emotsioonikaarte saab aga veel rohkematel viisidel enda igapäevastesse tegevustesse kaasata. Kaarte saab kasutada nii õppevahendina kui ka mänguna. Toon taaskord mõningad näited, kuidas emotsioonikaarte saaks kasutada.
  1. Seostada ilma määratlemisega. „Mis emotsiooni/tuju tänane ilm sinus tekitab?“.
  2. Emotsioonikaardid on hea vahend ka eneseregulatsioonioskuste arendamisel. Näiteks, kui lapsel on peale konfliktisituatsiooni keeruline enda emotsiooni määratleda, saab talle pakkuda emotsioonikaarte, et ta sealt endale sobiva emotsiooni üles leiaks. Peale emotsiooni määratlemist saab hakata arutlema, mis aitaks sellest negatiivsest emotsioonist üle saada.

    Selleks, et laps oskaks arutleda selle üle, mis tema emotsiooni suudaks paremaks muuta, võiks üldiselt lapsega arutleda selle üle, mis aitab kurva või vihase tuju paremaks muuta. Aluse annab ka täiskasvanu enda roll. Täiskasvanuna saad täiendada ning näiteid tuua ka enda peal – nt „Mina tunnen vihasena siis kui ...., minul aitab meeleolu parandada see kui...“, „Mind teeb vahel kurvaks ... ja mul aitab kurva tujuga toime tulla...“. Oluline on see, et laps mõistaks, et ta on endiselt aktsepteeritud ja armastatud ka juhul kui rasked emotsioonid vahel võimust võtavad.

  3. Mäng: „Paku emotsiooni!“ – Emotsioonikaardid laotatakse laiali tagurpidi (emotsioon allapoole). Laps valib ühe kaardi ja proovib teha sellele emotsioonile omast näoilmet ja peegeldab seda ka enda kehakeeles. Mängus osalejad pakuvad, mis emotsiooniga on tegu. Võite lisaks juurde arutleda tugevate negatiivsete tunnete juures, et mis sellise emotsiooniga aitab paremini toime tulla. Seejärel on järgmise osaleja kord.


Küsimuste korral: Mari-Liis Tohvelmann E-post: mari-liis@viimsilasteaiad.ee Telefon: 56 482329 (Karulaugu, Päikeseratta ja Uus-Pärtle maja psühholoog)